Abivahendite süsteemi korraldus

Alates 01.01.2016 muutus põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks. 

Isikliku abivahendi kaart

Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (pensioniamet Rakveres Tallinna tn 30, edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.

Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid). Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).

Õigustatud isik on:

· kuni 18-a laps;

· kuni 18-a puudega laps;

· 18 – 63-a tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime kaotus 40 % või enam;

· 18-a ja vanem puudega isik enesehoolde- ja kaitseabivahendite ostuks;

· alates 18-a tööealine isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine;

· 63-a ja vanem vanaduspensioniealine isik;

· rinnaproteesi ostmiseks;

· isik, kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist, kuulmisabivahendite ja heli ülekandesüsteemide ostmiseks;

· silmaproteesi ostmiseks. 

Uue IAK saamiseks peab kaardi taotlejal olema:

· kehtiv arstitõend või rehabilitatsiooniplaan, kus on märgitud abivahendi vajadus ISO-koodi täpsusega (enne 01.01.2016 väljastatud tõendil või rehabilitatsiooniplaanil peab olema abivahendi nimetus või kirjeldus);

· välismaal õppiva 18-26-a isiku puhul ka koolitõend;

· klienditeeninduses kaardi taotlemisel isikut tõendav dokument. 

Kehtiva IAK omanik pöördub abivahendi saamiseks otse abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte poole. Alates 2016. aastast ei ole maakondlikke piiranguid abivahendeid müüva või üüriva ettevõtte valimisel. Abivahendi saamiseks on inimesele õigus pöörduda enda poolt valitud abivahendeid pakkuva ettevõtte poole, kellega SKA on sõlminud lepingud. Info ettevõtetest on kättesaadav SKA kodulehel alates 01.01.2016.

Järjekorrad

Kui konkreetse abivahendi eelarve on lõppenud, on võimalik ennast ettevõttes suulise sooviavalduse alusel järjekorda lisada. Järjekorra saabumisel saadab SKA isikule posti teel järjekorra saabumise teate. Isik peab järjekorra teate saamisel 60 päeva jooksul pöörduma endale sobiva abivahendit pakkuva ettevõtte poole ning võtma kaasa:

- saadud järjekorra teate,

- isikut tõendava dokumendi,

- isikliku abivahendi kaardi, 

- arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani.

Ettevõte väljastab abivahendi ainult järjekorra teate ettenäitamisel. 

Infot abivahendite süsteemi kohta, isikliku abivahendi kaardi ja erimenetluste kohta ning sotsiaalministri poolt allkirjastatud määruse riigi poolt hüvitatavate abivahendite ja piirhindade kohta saab:

E-post: info@sotsiaalkindlustusamet.ee

abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee

www.sotsiaalkindlustusamet.ee

Infotelefon 16106

Abivahendi hankimisel saab valida soodsaima pakkuja

6.01.16

Sotsiaalkindlustusamet kutsub üles kõiki abivahendi ostjaid või üürijaid küsima erinevatest ettevõtetest soodsamat hinda. Samuti pakuvad Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajad tuge ja informatsiooni parima lahenduse leidmiseks.
 
1.jaanuarist käivitunud uus sotsiaalsete abivahendite müümise ja rentimise korraldus vabastab  inimesed kohustusest teha sundoste elukohajärgsetes ettevõtetes ehk nad saavad leida endale soodsama teenusepakkuja üle Eesti.

Nimekirja abivahendeid pakkuvatest ettevõtetest leiab Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt ning ettevõtja valikul saab abi ka Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajatelt (Telefon 16106).
 
Seoses sellega kutsub Sotsiaalkindlustusamet abivahendi taotlejaid üles mitte leppima ühe firma pakutava kõrgema hinnaga, vaid küsima paremat pakkumist teistest abivahendeid müüvatest ja üürivatest ettevõtetest. Hindade võrdlemine on uues olukorras väga soovitatav, sest nüüdsest liigub raha koos inimesega – ettevõte saab müüa ja rentida abivahendeid vaid siis, kui tema juurde tulevad kliendid.  
 
Juhime tähelepanu, et ettevõtetel on lähtuvalt tarbijakaitse seadusest kohustus  avaldada toodete ja teenuste hinnakiri, kas siis kodulehel või kirjalikult otse kliendile, samuti on ettevõte kohustatud  teavitama kliente muutustest hinnakirjas. Arvega hinnatõusust teavitamine ei ole õiguslikult aktsepteeritav, ega ka  kliendisõbralik käitumine.
 
Täna kohtub Sotsiaalkindlustusamet ka Invaru OÜ esindajaga, kelle klientidelt oleme saanud tagasisidet märgatava hinnatõusu kohta. Nende juhtumitega tegeletakse personaalselt Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide poolt leidmaks teine teenusepakkuja või kohaldades erimenetlust.
 
Pere- ja eriarstidel on olnud ülesanne määrata abivahendi vajadust juba aastaid. See praktika on aga olnud ebaühtlane, kuna arstid pidid tõendil abivahendit kirjeldama. Nüüd on abivahendi määramiseks arstidel olemas töövahend, mille abil tõend ISO koodi täpsusega väljastada. http://www.abivahendikeskus.astangu.ee/abivahendi-teatmik/abivahendi-teatmiku-allalaadimine/
 
 
Tuletame meelde, et juba väljastatud abivahendi kaardid kehtivad ka täna ning sellega võib otse pöörduda abivahendeid müüvasse ja üürivasse ettevõttesse.
 
Abivahendite süsteemi ümberkorralduse kõige olulisem eesmärk on see, et nendel inimestel, kes vajavad abivahendit, oleks lihtsam ja parem. Probleemide tekkimisel on Sotsiaalkindlustusamet valmis kõiki pöördujaid aitama neile parima lahenduse leidmisel.
 
 
Lisainfot saab ka e-postiaadressilt abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee ning Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16 106. Nimekirja abivahendeid pakkuvatest ettevõtetest ja täpsema info abivahendite korra kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt (www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendid-3).
 
 
Regina Salmu
Kommunikatsiooninõunik
Sotsiaalkindlustusamet

 

Isikliku abivahendi kaardi taotlemine

Abivahendite riiklik eelarve ei jagune 2016. aastast alates enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. See tähendab, et abivahendi soetamiseks võib pöörduda ükskõik millisesse abivahendite ja müügiga tegelevasse ettevõttesse Eestis, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping. 

Kui arst on väljastanud tõendi või rehabilitatsiooniasutus on märkinud abivahendi vajaduse rehabilitatsiooniplaanis, võib inimene otse ükskõik millisesse abivahendeid müüvasse või neid rentivasse ettevõttesse pöörduda.

Alates 1. jaanuarist täienes abivahendite loetelu, milles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab. Selle leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/.

Kui inimesel on mõjuval põhjusel vaja taotleda abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud erisusi, tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotlus.Sotsiaalkindlustusamet menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul.

1. jaanuaril 2016. jõustunud sotsiaalhoolekande seadusega on abivahendite müügi ja üürimise hüvitamise süsteemi administreerimine Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Sotsiaalkindlustusameti poole võib pöörduda infotelefonidel 16106 või 6121360.

Abivahendite loetelu leiab Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse lehelt SIIT

Info riigipoolse soodustusega abivahendeid saanud isikute arvu ning riigi poolse maksumuse ja eelarve kasutamise kohta on leitav https://ave.sm.ee/

Puudega inimese sõiduki parkimiskaart

10.08.14

Puudega inimese sõiduki parkimiskaarte väljastab kohalik omavalitsus sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr 90 Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused alusel

Parkimiskaart antakse taotluse alusel välja isikule, kellel esineb:
1) keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
2) ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Parkimiskaarti liikumis- või nägemispuudega piiratud teovõimega isikule võib taotleda tema seaduslik esindaja.

Parkimiskaart antakse isikule välja tasuta.

Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on:
1) tööealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus;
2) lapsele ja pensioniealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ning pere- või eriarsti teatis eelpool nimetatud kõrvalekalde kohta (Teatise vorm liikumis- või nägemispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi taotlemiseks)
3) ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule pere- või eriarsti tõendi alusel.

Parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule mitte autole, seega on parkimiskaardi kasutamine lubatud ainult juhtudel, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega. 

 

Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

 

Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks üksnes pere-või eriarstitõendi alusel.

 

Toimetaja: RIINA MUST

Õendusabi osutamine alates 1.juulist 2014.

10.08.14

Õendusabi osutamine alates 1.juulist 2014.

Käesoleva aasta kevadel viis haigekassa läbi lepingupartnerite valiku õendusabis (varasema nimetusega hooldusravi).  

Juuni alguses kinnitas haigekassa juhatus koduõendusteenuse (sh vähihaigete kodune toetusravi) ning statsionaarse õendusabi lepingupartnerite valiku tulemused. Uus valikupartnerite lepinguperiood algab 1. juulist 2014.

Haigekassa tellib õendusabi teenuseid nagu varasemaltki haiglavõrgu arengukava haiglatelt ning valikupartneritelt.

Nende valikupartneritega, kellega õendusabi leping lõppeb, sõlmitakse vajadusel lepingupikendus. Lepingupikendusega tagatakse seisuga 30.06.2014 ravijärjekorras või ravil olevatele patsientidele õendusteenuse jätkamine senise teenuse osutaja juures vajadusel kuni selle aasta lõpuni. Seega ei pea ükski kindlustatu muretsema, et vajalik ravi jääb konkursil mittevalituks osutunud teenuseosutaja juures pooleli või ei toimu kokkulepitud ajal.

Edaspidi on perearstidel ja kindlustatul võimalik leida teenuseosutaja haigekassa lepingupartnerite seast (nii haiglavõrgu arengukava haiglad kui valikupartnerid).  Nii koduõendusteenuse kui statsionaarse õendusabiteenuse saamiseks peab olema perearsti või muu eriarsti suunamine. Saatekiri antakse  meditsiiniliste näidustuste olemasolul.

Loetelu haigekassa õendusabi lepingupartneritest  ja infot õendusabi teenustest leiab  haigekassa kodulehelt.   Lisateavet lepingupartnerite kohta saab ka haigekassa infotelefonilt 16 363.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::.

Kui mõni lähedastest – olgu selleks ema-isa või nende vanemad – vajavad igapäevast hooldamist, kuid mitte haiglaravi, tuleb appi kvalifitseeritud koduõde, kes aitab kodus ravi- ja hooldust korraldada.

Võrreldes raviga õendushaiglas on koduõendusteenus inimesele ja tema lähedastele tasuta, selle eest maksab täielikult haigekassa.

 

Kellele on koduõendusteenus vajalik?

Sihtrühmaks on näiteks tõsiste füüsiliste probleemidega piiratud liikumispuudega inimesed, kellel on keerulised tervisega seotud vajadused, mida patsiendi lähedased ja/või sotsiaalhooldaja lahendada ei suuda. 

Üks koduõde külastab päevas 5–6 patsienti. Samas kõiki patsiente ei külastata iga päev, vaid vastavalt vajadusele (näiteks üks kuni neli korda nädalas).

Koduõde ja patsient sõlmivad koduõendusteenuse osutamise lepingu, milles kirjeldatakse teenuse osutamise tingimused.

 

Mis on õendusabi?

 Inimeste hooldamise küsimustega tegelevad nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteem. Iseseisev statsionaarne õendusabi on hooldusravi uus nimetus, õendushaigla on endise hooldus(ravi)haigla uus nimetus.

 

Õendusabi eesmärkideks on:

• väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine;

• stabiilses seisundis patsientide  pikaajaline ravi ja toetamine, vaevuste leevendamine;

• inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks.

* õendusabi erinevus aktiiv- ja järelravist seisneb selles, et põhiliste teenustena osutatakse õendusabi- ja hooldusteenuseid ning patsiendi seisundi jälgimise ja protsessi eest vastutab õde.

* õendusabi ei hõlma taastusravi ega füsioteraapia teenust. Neid teenuseid osutatakse spetsialistide poolt vastavalt inimese terviseprobleemile .

 

 

 

Statsionaarse õendusabi patsient tasub 15% voodipäeva tasust ehk 7,38 eurot päevas. Haigekassa maksab raviasutusele ühe hooldusravi päeva eest u 41,79 eurot e 1274,6 eurot kuus. Ka hooldusravis kehtib sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu 2,50 eurot päevas, maksimaalselt 25 eurot ühe haiglasoleku korra kohta. Ambulatoorsed hooldusraviteenused, sh koduõendusteeus, on inimesele tasuta.

 

Maksimaalne võimalik patsiendi viibimine statsionaarsel ravil õendusabihaiglas on 60 päeva, kuid teatud juhtudel (näiteks tuberkuloos, psühhiaatriline haigus, raske trauma järgne seisund või kaugelearenenud vähktõbi) saab aega haigekassa ja tervishoiuasutuse kokkuleppel pikendada veel kuni 60 päeva kaupa.

 

ÕENDUSABI LEPINGUPARTNERID LÄÄNE-VIRU MAAKONNAS

Koduõendusteenuse osutajad Lääne-Viru maakonnas

Raviasutus

Teenuse osutamise vald või linn

Telefon

Rakvere Haigla AS

Rakvere linn/vald

3229010

Riina Sinisoo

Laekvere vald

5226338

Riina Sinisoo

Rakke vald

5226338

Riina Sinisoo

Vinni vald

5226338

Riina Sinisoo

Väike-Maarja vald

5226338

Vähihaigete Toetusravi SA

Rakvere linn

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Rakvere vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Kunda linn

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Viru-Nigula vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Vihula vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Haljala vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Sõmeru vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Väike-Maarja vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Vinni vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Rakke vald

56237090; 56637090

Vähihaigete Toetusravi SA

Laekvere vald

56237090; 56637090

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Haljala vald

3220518

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Kunda linn

3220518

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Rakvere linn

3220518

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Rakvere vald

3220518

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Rägavere vald

3220518

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Sõmeru vald

3220518

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Vihula vald

3220518

Sõmeru Tervisekeskus OÜ

Viru-Nigula vald

3220518

TNP Konsultatsioonid OÜ

Tapa vald

55902547

TNP Konsultatsioonid OÜ

Tamsalu vald

55902547

TNP Konsultatsioonid OÜ

Kadrina vald

55902547

Vähihaigete Toetusravi SA

Rägavere vald

7341092

Õendusabi OÜ

Laekvere vald

56566884

Õendusabi OÜ

Rakke vald

56566884

Õendusabi OÜ

Vinni vald

56566884

Õendusabi OÜ

Väike-Maarja vald

56566884

Statsionaarne õendusabi Lääne-Viru maakonnas

Raviasutus

Raviasutuse aadress maakonnas

Telefon

Tapa Haigla AS

Valgejõe 14, 45109 Tapa linn, Tapa vald

3258806

Rakvere Haigla AS

Lõuna põik 1, 44316 Rakvere linn

3229099

       

 

 

Toimetaja: RIINA MUST