Võsul: teabespetsialist Ingrid Nurmsalu telefonidel 325 8630 ja 510 6244 või e-posti aadressil ingrid.nurmsalu@haljala.ee

Palume viiruste leviku perioodil eelistada e-teenuste kasutamist!

Sünni registreerimise avaldust saab esitada aadressil www.rahvastikuregister.ee  Elektroonilise avalduse saavad esitada nii omavahel abielus olevad vanemad, üksikvanemad kui ka vanemad, kes ei ole omavahel abielus.

Lapse sünd registreeritakse esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sel juhul tuleb vallavalitsust põhjusest teavitada.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele (maavalitsus, Tallinna Perekonnaseisuamet või kohalik omavalitsus). Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja (esindajad) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult kohale tulles. Lapse seaduslik esindaja on tema täisealine vanem. Kui vanem on noorem kui 18-aastane, on enne lapse sündi võimalus taodelda kohtus teovõime laiendamist lapse sünni registreerimiseks. Kui seda tehtud ei ole ja kumbki vanem ei ole täisealine, esitab avalduse lapse sünni registreerimiseks selle omavalitsuse esindaja, kelle territooriumil laps elab. (valla-või linnavalitsuse esindaja)

Surnult sündinud lapse sündi ei registreerita. Laps maetakse arstliku surmateatise alusel.

Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud.

Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.  Isaduse omaksvõtu avaldus lapse isa poolt, samuti nõusolek isaduse omaksvõtuks lapse ema poolt esitatakse isiklikult kohale tulles, notariaalselt kinnitatuna või välisriigis viibides notariaalselt kinnitatuna Eesti konsulaarametniku poolt. Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse (võib esitada  notariaalselt kinnitatuna). Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid. Nimetatud avaldust ei pea esitama, kui lapse tegelik isa võtab isaduse omaks.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist. Alla 18-aastane isik võib lapse isana isaduse omaks võtta, samuti lapse emana isaduse omaksvõtuks nõusoleku anda ainult enda seadusliku esindaja nõusolekul. See tähendab, et alla 18-aastasel vanemal peavad toimingu juures olema tema enda vanemad või eestkostja.  Seaduslik esindaja saab nõusolekut anda ka notariaalselt või välismaal viibides Eesti konsulaarametniku juures.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata (st neid ei ole ka sünnitõendil). Kui lapse eostanud mees ei võta last omaks, registreeritakse sünd nii, et isa andmeid dokumenti ei kanta. Ema ütluse alusel lapsele isa nime ei anta.  Lapse emal on võimalus pöörduda kohtusse isaduse tuvastamiseks, samuti on vanematel õigus maavalitsuses teha isaduse omaksvõtu avaldus pärast lapse sünni registreerimist.

Riigiportaali www.eesti.ee kasutades saab lapse sündi registreerida juhul, kui laps on sündinud haiglas, kus on elektroonilise meditsiinilise sünnitõendi teenus. Lapse vanemad peavad olema omavahel abielus.

Sünni registreerimiseks esitatakse:

·          sünni registreerimise avaldus (saab vormistada kohapeal);

·          meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta;

·          vanemate isikut tõendavad dokumendid;

·          abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse;

·          kui sündi registreerima tuleb üks omavahel abielus olevatest vanematest, siis peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime soovist;

·          abielus mitte olevatel vanematel isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis.

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse

·          emana - lapse sünnitanud naine

·          isana - mees, kes on lapse emaga abielus või on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba.

Haljala vallas makstakse sünnitoetust 500 eurot lapse kohta. Sünnitoetust makstakse taotleja poolt esitatud vormikohase avalduse alusel.

Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on juba registreeritud välisriigis. Välisriigis registreeritud sünni andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis.

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab sünni registreerimise avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui alaealine vanem on abielus lapse täisealise vanemaga, esitab sünni registreerimise avalduse täisealine vanem. Kui alaealine vanem võtab isaduse omaks, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks või lapse nime osas, lisatakse tema vanemate nõusolek. Kui kohus on alaealise vanema teovõimet laiendanud, siis on tal õigus esitada lapse sünni registreerimise avaldus ise.

Lapsele nime andmine

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, otsustab eestkosteasutus, milline nimi lapsele antakse.

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime (nt Mari Ann Mai või Mari-Ann). Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Nõuetest eesnimele võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena, mille kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime ning vanemate erinevate perekonnanimede puhul ühe vanema perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime, või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Lapse hooldusõigus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Abielus vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad peavad valima, kas hooldusõigus on ühel või mõlemal vanemal. Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Riigiportaali www.eesti.ee kasutades saab lapse sündi registreerida juhul, kui laps on sündinud haiglas, kus on elektroonilise meditsiinilise sünnitõendi teenus. Lapse vanemad peavad olema omavahel abielus.