Toimetulekutoetus

Toimetulekutoetuse taotlemine ja arvestamise alused

Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt 20.kuupäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht.

Taotluses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi.

Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ka eluasemekulud, lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:
1) eluruumi kasutamise õigust – need esitatakse esmapöördumisel ning eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel;
2) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes esitatud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:
1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
2) sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
3) väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka:
1) riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstud madala sissetulekuga töötavate isikute iga-aastane tagasimakse;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
3) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
4) riigi tagatisel antud õppelaenu;
5) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;
6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
7) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
8) käesoleva seaduse alusel makstud vajaduspõhist peretoetust.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:
1) üür;
2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
8) majapidamisgaasi maksumus;
9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
10) hoonekindlustuse kulu;
11) olmejäätmete veo tasu.

  Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt.

  Toimetulekutoetuse määramisel hindab kohaliku omavalitsuse üksus, kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks toimetulekutoetusele ka muud sotsiaalhoolekandelist abi.

 Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata:
 1) töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole Eesti Töötukassas töötuna registreeritud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta jätnud individuaalse tegevuskava täitmata või keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud iseseisvat toimetulekut soodustavas sotsiaalteenuses või õppes;
 2) kui toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
 3) kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.  

Sotsiaaltöötaja kontrollib esitatud taotluse vastavust nõuetele. Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda vajadusel täiendavaid dokumente või muid täiendavaid andmeid. 

Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus

  Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised lapsed, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot.

SÜNNITOETUS

Sünnitoetust makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lapsendajale, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Haljala vald. Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Haljala valla elanik ja elama toetuse taotlejaga ühisel aadressil.

 Mitmike sünni korral makstakse taotlejale sünnitoetust iga lapse eest.

Sünnitoetuse määr on 250 eurot.

Matusetoetus

Matusetoetust makstakse rahvastikuregistrisse Haljala valla elanikuna kantud isiku surma korral matuse korraldajale.

Matusetoetust makstakse taotleja poolt esitatud vormikohase avalduse alusel.

Matusetoetuse suurus on 160 eurot.

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

Esmakordselt kooli mineva lapse toetust makstakse lapsevanemale, eestkostjale, lapsendajale või lapse perekonnas hooldajale tingimusel, et toetuse taotlejal on rahvastikuregistri andmetel Haljala valla elanik ja laps elab toetuse taotlejaga ühisel aadressil.

Esimesse klassi astuja toetus koosneb koolitarvete pakist ja rahalisest toetusest.

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus on 65 eurot.

Perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus

Perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus määratakse vanemliku hoolitsuseta kuni 18 aastase lapse perekonnas hooldajale tingimusel, et laps on rahvastikuregistrisse kantud Haljala valla elanikuna.

Kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, makstakse toetust kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel jätkatakse toetuse maksmist jooksva õppeaasta lõpuni.

Perekonnas ajutiselt hooldamisel oleva lapse toetus on 65 eurot.

Hooldajatoetus

Hooldajatoetus määratakse hooldajale, kes hooldab puudega last ja ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu või hooldajale, kes hooldab puudega täisealist isikut, kes on rahvastikuregistrisse kantud Haljala valla elanikuna.

hooldajatoetus 18-aastase ja vanema sügava puudega inimese hooldajale 26 eurot kuus; hooldajatoetus 18-aastase ja vanema raske puudega inimese hooldajale 16 eurot kuus;

hooldajatoetus 3-18 aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse seaduslikule esindajale või perekonnas hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, 20 eurot kuus.

Hooldajatoetust ei maksta :
1) isikule, kellele on määratud raske või sügav puue;
2) isikule, kes on perekonnaseaduse mõistes ülalpidamiskohustusega isik abikaasa teise abivajaja või töövõimetu abikaasa suhtes, vanem lapse suhtes, täisealine laps vanema suhtes, vanavanem lapselapse suhtes, lapselaps vanavanema suhtes, täisealine võõras-või kasulaps võõras- või kasuvanema suhtes;
3) abielulistes suhetes olevatele samas eluruumis elavatele isikutele;
4) kui vallavalitsus korraldab abi vajava puudega isiku toimetuleku tagamise sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise ja /või muu abi osutamise teel.

Hooldajatoetusest täpsemalt "Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Haljala vallas"

Toetus kinnipidamisasutusest vabanenud isikule

 Kinnipidamisasutusest vananenud isiku toetust makstakse kinnipidamisasutusest vabanenud isikule esmase toimetuleku tagamiseks.

 Toetust võib taotleda kinnipidamiskohast vabanenud isik, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi enne kinnipidamist oli Haljala vald või kui kinnipidamiskohast vabanenud isiku perekonna liikmed on asunud elama Haljala valda ja isik asub nende juurde elama. Toetust on õigus taotleda 3 kuu jooksul pärast vabanemist.

 Toetuse taotlusele tuleb lisada vabastamistõendi koopia.

Eakate tähtpäeva toetus

Tähtpäevatoetus määratakse Haljala valla elanikele:
80-ndaks ja 85-ndaks sünnipäevaks;
90-aastastele ja vanematele isikutele igaks sünnipäevaks.

Eakate tähtpäeva toetus koosneb meenest ja õnnitluskaardist. 

Koolitoetus

Koolitoetus määratakse põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppiva lapse vanemale, eestkostjale, lapsendajale või lepingulisele hooldajale, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Haljala vald, lapsele vajalike koolitarvete ja/või riiete ostmiseks tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks.

Koolitoetust makstakse taotleja poolt esitatud  avalduse alusel.

Toitlustustoetus

Toitlustustoetus määratakse koolieelses lasteasutuses käiva ja põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppiva lapse lasteaiatoidu või koolieine maksumuse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks. 

Laste suve- ja spordilaagri toetus

Laste suve- ja spordilaagri toetust makstakse vähekindlustatud perede laste suve- ja spordilaagri tuusiku maksumuse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.

 Avaldus laste suve- ja spordilaagri toetuse saamiseks esitatakse vallavalitsusele. 

 

Muud ühekordsed toetused

Muu ühekordne toetus määratakse vähekindlustatud perekondadele, puudega isikutele ja üksikutele vanaduspensionäridele põhjendatud avalduse alusel järgmistel juhtudel:
1) toetus retseptiravimite ostmiseks tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks apteegist väljastatud nimelise arve alusel, kuid mitte sagedamini kui kaks korda kalendriaastas;
2) toetus prillide soetamisel tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks, kuid mitte üle 100,00 euro kalendriaastas;
3) toetus autonoomset küttesüsteemi kasutavale isikule üks kord kalendriaastas küttematerjali soetamiseks. Toetuse suuruseks on maksimaalselt 190,00 eurot;
4) toetus erakorraliste eluasemekulude osaliseks hüvitamiseks (sh erivajadustega inimestele eluruumide ümberkohandamiseks);
5) toetus põlengu, vandalismi, looduskatastroofi vms. juhtumi tagajärgede likvideerimisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks;
6) toetus muude erakorraliste põhjendatud kulutuste hüvitamiseks. 

Vältimatu sotsiaalabi

Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.

Vältimatu sotsiaalabi on:
1) isikule tasuta toidu võimaldamine;
2) isiku majutamine varjupaigas või turvakodus/kriisitoas;
3) isikule riiete ja muude vajalike elatusvahendite eraldamine;
4) isikule toetuse andmine isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks (jms).

Vajaduspõhine peretoetus

Alates 1. juulist 2013 makstakse allpool suhtelise vaesuse piiri elavatele lastega perekondadele vajaduspõhist peretoetust.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 1. juulist 2013 kuni 2014. aasta lõpuni 9,59 eurot kuus ühe lapsega perele ja 19,18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.

 

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?
Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel ja kui perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.
Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus.

Kuhu pöörduda?
Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus.
Toetuse taotleja (ehk isik, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust), esitab vajaduspõhise peretoetuse saamiseks avalduse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks ühe korra iga kolme kuu tagant valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab.

Vajaduspõhine peretoetus määratakse kolmeks avalduse esitamisele järgnevaks kuuks, võttes aluseks taotlemisele eelnenud kolme kuu sissetulekud. Seejuures peavad lapsed vastama vajaduspõhise peretoetuse saamise tingimustele (st olema lapsetoetuse saajad) toetuse taotlemise kuul. Otsuse toetuse määramise kohta teeb valla- või linnavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. Toetus makstakse välja hiljemalt 20. kuupäevaks igal avalduse esitamise kuule järgneval kolmel kuul.

Näide: Kui taotleja esitab avalduse hiljemalt juunikuu viimaseks tööpäevaks, siis vaadatakse tema märtsi, aprilli ja mai sissetulekuid ning kui pere toetuse saamiseks kvalifitseerub, makstakse talle esitatud avalduse põhjal toetust juulis, augustis ja septembris. Selleks, et perekond saaks ka edaspidi vajaduspõhist peretoetust, tuleks uus taotlus esitada toetuse saamise viimasel kuul ehk antud näite puhul septembris.

Taotlusi vajaduspõhise peretoetuse saamiseks on võimalik kohalikele omavalitsustele esitada alates 1. juunist 2013. Toetust hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013.

Täiendav informatsioon: http://www.sm.ee/sinule/perele/vajaduspohine-peretoetus.html

Vajaduspõhise sissetulekupiiri arvutamiseks:http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/vajaduspohine-peretoetus/vajaduspohise-peretoetuse-sissetulekupiiri-kalkulaator.html