Sotsiaal ja tervishoiu valdkonnaga tegelevad ametnikud

Ametikoht

Nimi

Telefon

E-post

Sotsiaaltöötaja

Urve Vogt

327 8226, 5656 6931

urve.vogt@haljala.ee

Sotsiaaltöö spetsialist

Malle Laos

327 8226, 5660 6850

malle.laos@haljala.ee

Lastekaitse ja noorsootöö spetsialist

Merje Mitt

327 8224,

5344 8069

merje.mitt@haljala.ee

 

   

 

 

2018. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

29.12.17

Sotsiaalministeerium

Pressiteade

28. detsember 2017

 

2018. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

Toetused ja hüvitised

·         Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 55 euroni.

2018. aastal on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Lisainfo

·         Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus

1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

·         Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida senisest suuremat töist tulu (alates 1. märts 2018)

Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kui inimene teenib samal ajal suuremas summas töist tulu, kui 1544 eurot, lahutatakse tema vanemahüvitisest sissetulekupiiri (ehk 1544 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr (2018. aastal 470 eurot), makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses. Muudatus jõustub 1. märtsist.

·         Retseptiravimid muutuvad suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks

Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt rohkem. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/ravimihuvitis

·         Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb 40 euroni

Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Lisaks hakkavad suuremat, 85-eurost hüvitist saama ka keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi vajadus suurem (diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom). Lisainfo

·         Proteesihüvitist saab uuest aastast kasutada haigekassa partnerite juures

Uuest aastast saab 260-eurost hambaproteesihüvitist kasutada haigekassa lepingupartnerite juures. See tähendab, et hüvitis arvestatakse arsti juures kohapeal ning hüvitist tagantjärele taotlema ei pea. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast. Lisainfo

·         Viljatusravi ravimeid hakatakse hüvitama apteegis kohapeal

Uuest aastast hakatakse kunstliku viljastamise ravimeid hüvitama apteegis ravimi ostmisel ning kaob vajadus hüvitise taotlemiseks tagantjärele. Lisainfo

·         Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks ja toimetulekupiir tõuseb

Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti. Lisainfo

·         Pensionide kasvuks on prognoositud 6,3%

Näiteks keskmine pension (44 aastase staažiga vanaduspension) kasvab 2018. aastal eelduslikult 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti.

·         Eesti ja Austraalia vahel jõustub sotsiaalkindlustusleping

Kahe riigi vahel sõlmitud leping tagab, et kodumaal välja teenitud riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi. Samuti liidetakse vajadusel edaspidi mõlemas riigis omandatud pensionistaažid. Näiteks Eestis töötatud viis aastat ja Austraalias töötatud kümme aastat võetakse Eesti vanaduspensioni õiguse tekkimisel arvesse kui 15 aastat pensionistaaži. Sealjuures maksab kumbki riik pensioni proportsionaalselt oma territooriumil omandatud staažide eest.

·         Vanaduspensione hakatakse eksportima ülemaailmselt

2018. aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja üle maailma, kuid selleks on vajalik Eestis omandatud pensionistaaž 15 aastat. Seega kaotatakse pensionite maksmisel senised elukohapiirangud ja pensionide maksmine laieneb kõikidesse riikidesse. Samas ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione (kuna need asenduvad töövõimetoetusega) ega rahvapensione.

·         Riik toetab matuste korraldamist

Riik toetab matuste korraldamist lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

·         Tööandjad saavad tuge alaealistele töökogemuse pakkumiseks

2018. aastal on tööandjatel võimalik taotleda töötukassast toetust alaealistele töökogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30% tööle võetava alaealise bruto töötasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks 3,87 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks" vahenditest.

·         Äriühingu juhid saavad õiguse töötuskindlustushüvitisele

Äriühingu juhtidele, kes ei saa tasu ja on kaotanud palgatöö, tagatakse õigus saada töötuskindlustushüvitist ja abi töö leidmisel võrdselt teiste töötutega.

Uued ja paremad teenused

·         Kümned tuhanded inimesed pääsevad kiiremini arsti juurde

Tervishoiu reformi tulemusel lisandub haigekassa eelarvesse tuleval aastal 34 miljonit eurot, millega rahastatakse ligi 140 000 uut ravijuhtu, sh 7000 operatsiooni rohkem kui tänavu. Lisanduvad mitmed võimalused vähi ennetamiseks ja raviks, paraneb laste ja mitmete raskete haiguste ravimite ja ravi kättesaadavus. Uue teenusena rahastab haigekassa alates 2018. aastast ka digitaalset dermatoskoopiat nahavähi avastamiseks. Lisainfo

·         Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laieneb

Alates 2018. aastast kutsutakse rinnavähi varaseks avastamiseks sõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised sünniaastatega 1949 ja 1950.  Kokku kuulub 2018 a.  rinnavähi sõeluuringusse üheksa  gruppi: 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 aastatel sündinud naised. Lisainfo

·         Paraneb ligipääs sotsiaalse rehabilitatsioonile ning lepitusele

Õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemine muudetakse teole reageerivast lapse abivajaduse põhiseks. Selleks osutatakse lastele sotsiaalset rehabilitatsiooni ja lepitusteenust ning vajadusel ööpäevaringset tuge senisest suuremas mahus. Kohalik omavalitsus saab alates 2018. aastast suunata lapsi otse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Laieneb ka lepitusteenuse sihtrühm ning edaspidi on teenust õigustatud saama ka alla 14-aastased süüteo toime pannud lapsed. Lisainfo

·         Raske ja sügava puudega lapsed saavad vanemate tööl käimist toetavaid tugiteenuseid

Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenuste Euroopa Sotsiaalfondi toel. Tugiteenused on kättesaadavad kõigile raske ja sügava puudega lastele, kelle teenusevajadus on hinnatud, kas kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse/sotsiaaltöö spetsialisti poolt või teenuste vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis.

·         Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid

Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel on võimalus saada  igapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Lisainfo

·         Asendushoolduses suureneb perepõhise hoolduse osatähtsus ning asendushoolduselt elluastujate tugisüsteem paraneb

Senised asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine kujundatakse ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks ning teenuste korraldamine ja rahastamine antakse üle kohalikele omavalitsustele. Hooldusperede hindamise ja üleriikliku ülevaate koondamisega tegeleb edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Lisandub kohaliku omavalitsuse poolt hoolduspere vanema toetamine nelja lapse hooldamisel töölepingu seaduses sätestatud töötasu alammääras ning vähemate laste hooldamisel proportsionaalselt laste arvule.

·         Riik hakkab pakkuma mitut olulist vaktsiini

Kasutusele võetakse uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu – difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit. Seni vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu kolme erineva vaktsiiniannusega. Uue liitvaktsiiniga väheneb väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstete arv ning vaktsineerimist alustatakse alles 3 kuu vanuselt.. Lisaks hakatakse alates 2018. aastast pakkuma 12-14 aastastele tütarlastele tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada emakakaelavähki. Lisainfo

·         Mittetöötavad ja -õppivad noored saavad tuge tööturule ja haridusse naasmiseks

Eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel jõuda enda piirkonna 16-26-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, aitamaks neil jõuda püsivalt tagasi tööturule või haridusse. Lisainfo

·         Töötavad inimesed saavad riigi toel oskusi täiendada

Tuleval aastal on töötavatel inimestel võimalik suuremas mahus saada Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet, sh astuda tasemeõppesse. Õppimisvõimalust pakutakse inimestele, kelle oskused on aegunud või muutunud puudulikuks, et aidata neil tööl püsida või töökohta vahetada. Lisainfo

·         Töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub

Kohtuväline töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute võimalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi näol. Lisainfo

·         Toetatakse uute lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele

2018. aasta alguses avanevaks teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot lapsehoiukohtade loomiseks. Muuhulgas toetakse ka eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad.

·         Raske puudega laste vanemad saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele

1.jaanuarist saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.

 

Teate edastas

Ivan Lavrentjev

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

+372 5387 7840

 

Toimetaja: RIINA MUST

Tasuta lapsehoiuteenus raske või sügava puudega lapsele

Alates 2016 aasta jaanuarikuust viib Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Harjumaa piirkonnas läbi projekti, mille raames pakutakse tugiteenuseid raske ja sügava puudega lastele vanuses 0 -17 (k. a.) eluaastat. Lapsevanemale on teenus tasuta, teenusele saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusameti kaudu, mis pakub rahastust teenuse katmiseks ühes kalendriaastas 4918 eurot lapse kohta.
 
Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" raames elluviidava projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine" tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine"
 
Teenusele saamiseks juhendatakse lapsevanemat, võib julgelt kontakte jagada. Lapsel peab olema kehtiv puue (raske või sügav) ja rehabilitatsiooniplaan.
 

Igasuguste lisaküsimuste korral palun kirjutage gahtlin@gmail.com või keili.kollamaa.rander@gmail.com

 

Gähtlin Leppänen
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Lapsehoiuteenuse koordinaator
Tel: 5884 1084

 

Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“

Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL" julgustab lapsi oma arvamust väljendama

Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL" julgustab lapsi oma arvamust väljendama ning rääkima oma mõtetest ja muredest lapsevanematele, lähedastele, sõpradele. Ühtlasi julgustab kampaania täiskasvanuid rohkem märkama lapsi ning neile tähelepanu pöörama.

„Kõik algab jagamisest ja rääkimisest. Selleks, et oma mõtteid jagada või probleemi lahendada, on vaja see endast välja saada, rääkida," ütles sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht Eve Liblik ning lisas, et meil kõigil on hääl, oma arvamus, aga vahel seda lihtsalt ei kuulata ega märgata.

„Kampaaniaga kutsume lapsi ja noori jagama oma mõtteid ning rääkima nii muredest kui ka rõõmudest. Teeme ennast kuuldavaks, nii saame leida parima lahenduse," rääkis Liblik kampaania ideest. „Samuti soovime kampaaniaga meelde tuletada lastevanematele ja kõigile lapsi ümbritsevatele täiskasvanutele, et nad võtaksid igapäevaselt laste jaoks aega ja kuulaksid neid. Oluline on olla lastega ja laste jaoks siin ja praegu, sest meie laste lapsepõlv on täna," sõnas Liblik.

Kui mure jääb jagamata või ei ole leidnud lahendust on lasteabitelefon 116 111 ja kodulehekülg www.lasteabi.ee see koht, kust saada nõuandeid ja ideid, kuidas probleemi lahendada. Eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja ka kirjalikult (e-post, chat, skype) nõustamist pakkuv lasteabitelefon töötab ööpäevaringselt ning on helistajatele tasuta. Soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. 

Sotsiaalkindlustusameti ja Lasteabitelefoni poolt tellitud kampaania koosneb interneti- ja välireklaamist, tele- ja raadioklippidest ning see kestab neli nädalat. Kampaania ideelahenduse on teinud strateegiaagentuur La Ecwador.

Vaata lisainfot www.lasteabi.ee ja www.facebook.com/lasteabi.

Kontakt:

Eve Liblik, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht, 640 8110

Kaili Uusmaa, sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht, 508 7370

Kiri lapsevanemale: Kasvatame lapsi koos

Vanemal lasub lapse kasvatamisel tohutu vastutus. Lapsevanemal on õigused ja kohustused, mida täita, kuid see ei tähenda sugugi, et igaüks peab oma last ise kasvatama ja oma muredega üksi hakkama saama.

Oma töös noorsoopolitseinikuna puutun kokku väga erinevate inimestega. Meil kõigil on oma maailmapilt ja väärtushinnangud, lastel on need alles välja kujunemas. On oluline kokku leppida, milline on meie ühine missioon, et tagada laste hea ja turvaline areng ning milliseid väärtusi me lastele edasi anname. Need väärtused peavad väljenduma meie endi käitumises, tegevuses ja hoiakutes. Minu jaoks on kõige olulisem väärtus koostöö - eelkõige koostöö koduga.

Politsei võib lastele rääkida, mis on õige ja mis vale, kuid väga oluline on eeskujude olemasolu kodus. Ennetustegevuses räägime palju sõltuvusainete kahjulikkusest. Lapsed küll kuulavad, kuid see teadmine ja uskumus kõigini ei jõua, sest nende peres suitsetatakse ja tarvitatakse alkoholi. „Kuidas saab suitsetamine kahjulik olla, kui minu isa tõmbab paki suitsu päevas?"„Miks on alkoholi liigtarvitamine paha, kui meil kodus joovad vanemad igal nädalavahetusel?"„Miks ma ei või koolikaaslast lüüa, kui meil kodus lüüakse?"„Miks ma ei või vahetunnis suitsetamas käia, kui ma kodus võin suitsu teha?"

Hea lapsevanem. Mõistame koos alaealistesõltuvusainete tarvitamise hukka.Ära anna oma lapsele tubakatooteid või alkoholi. Ära luba võõral neid lapsele osta.Austame iseennast ja teisi meie ümber. Oleme üksteise suhtes hoolivad ja abivalmis. Näitame lastele, et liikluses on turvalisem osaleda, kui me ise liikluseeskirju täidame. Pimedal ajal kinnitame jope külge helkuri ning kanname seda uhkusega. Motiveerime last kooliga koostööd tegema, suhtleme aktiivselt õpetajatega  ning otsime lahendusi, mitte süüdlasti. Õpetame lapsele elementaarset viisakust, eneseväljendust ja argumenteerimisoskust. Õpetame neid konflikte lahendama hea sõna, mitte vägivallaga. Last ei tasu politseiga ähvardada. Politsei töö on turvatunde loomine ning abi osutamine. Noorsoopolitseinik ei ole karistaja, vaid pigem abistaja ja suunaja.

Riina Kaur       

Noorsoopolitseinik

Haigekassa blankette ja vorme saab uuest aastast täita valla sotsiaaltöötaja juures

16.11.16

Järgmisest aastast saab haigekassa blankette ja vorme täita kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja juures

Alates esimesest jaanuarist saavad kõikide linnade ja valdade inimesed pöörduda oma kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, et täita haigekassa avaldusi ning blankette. Varasemalt sai blankette täita ka Eesti Posti kontorites, kuid alates 01.01.2017 ei ole enam postkontorites seda teenust. Kuid muretsema ei pea - kohalike omavalitsuste lai võrgustik tagab kõigile, ükskõik kus nad Eestis elavad, võimaluse abi küsida avalduste täitmisel. Eriti oluline on see piirkondades, kus näiteks haigekassa klienditeenindused puuduvad või nendele, kellel ei ole võimalik kasutada elektroonseid teenuseid.

Blankettide täitmisel on eelkõige inimesed vajanud abi õigete andmete märkimisel või kuhu tuleb täidetud dokumendid saata. Haigekassa meeskond on viimastel kuudel üle Eesti käinud kohalike omavalitsuse töötajaid koolitamas, et nad oskaksid tekkinud küsimuste ning murede korral aidata. Küsimuste või murede korral võib helistada ka haigekassa klienditelefonile 669 6630.

Varem on kõige rohkem avaldusi esitatud hambaravi hüvitise saamiseks. Nende avalduste täitmise pärast ei pea inimesed alates 1. juulist 2017 enam muretsema. Juulikuust muutub süsteem, kus edaspidi haigekassa arveldab otse hambaarstiga ning inimene saab automaatselt oma hambaravi eest tasudes soodustuse.

Oluline on meelde jätta, et Eesti Post lõpetab alates 01.01.2017 haigekassa blankettide väljastamise ja edastamise. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist palume pöörduda Eesti haigekassa blankettide saamiseks ja edastamiseks haigekassa või oma kohaliku omavalituse poole, kes aitavad vajadusel avaldusi täita ja edastada.

 

Eesti haigekassa blankettide väljastamise ja esitamise võimalus lisaks oma kohalikule omavalitsusele:

Haigekassa blanketid on leitavad haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee/et/inimesele/blanketid

 

Toimetaja: RIINA MUST

Vanemlusprogramm "IMELISED AASTAD"

Haljala Vallavalitsus korraldab koostöös Tervise Arengu Instituudiga vanemlusprogrammi „Imelised aastad". Programmi on oodatud osalema 3-8 aastaste lastega pered, kelle lastel on mõningaid käitumisprobleeme nt. kohatine agressiivne käitumine, ilmingud käitumisest, mis võivad viidata hüperaktiivsusele, hajutatud tähelepanuvõime, valetamine, sõnakuulmatus.  Igast perest  on oodatud osalema 2  täiskasvanut (parimal juhul ema ja isa aga osaleda võivad ka lapse kasvatamisega kokku puutuvad pereliikmed või lähedased ). Koolitus kestab 16 nädalat ja toimub 1 kord nädalas 2-2,5 tundi. Koolituse ajaks on organiseeritud lastehoid ja toitlustamine. Koolitusgrupi suurus 14 inimest (7 peret). Enne koolitust viivad grupijuhid läbi intervjuu koolitusel osalejatega.

 

Kui Teil tekkis huvi osaleda sellel koolitusel ja te vastate nendele nõutud kriteeriumitele, siis palun võtke ühendust Haljala valla lastekaitse spetsialisti Helgi Vassariga kas telefonitsi: 3278224; 53448069 või e-posti teel: helgi.vassar@haljala.ee